Surfhunt sõidab surfilaagrisse!

15.07.2010

Sarvedega lammaste ja muude tööde kõrvalt jõuab usin surfitiim ka laagreid külastama.

KAMATELGI TEKKIMINE: sai laenuks võetud mõned kohati usinust teesklevad lambakesed, kel - üllatus - üllatus - toredad sarved pealage ehivad. PS! ei ole jäärad - jääradel kaa sarved, aga märgatavalt suuremad kui lambal. Lambapidamisega algust tehes, selgub et tarvilik on me armsatele kabjalistele miskit varjualust pakkuda - pole meil siin põhjamaal külmade ilmadega midagi nii priisata, kui algul tundub...:O).

Järgmiseks saigi selline auguliseks disainitud õuetelk kleepsumeistrilt omistatud, kui eslgus äkki, et üleni valge telk kannaks SH logo ilusti ära.

Ükskõik, kas lambale või mitte aga nõnda juhtuski, et kleepisin eile öösel aiatelgile toreda logo külge ning - VOLIAA - nõnda meie äärmiselt professionaalse väljanägemisega varjualune sündiski...Polnudki miskit hirmsat kosmost vaja tekitada!

Lambad ilma? Jah, paraku küll, ent kosutav metsaalune ajab asja vaat et pareminigi ära...:O) ehk lambad elus ja hundid samuti toidetud või et hundi kõht on siis täis, kui ta ei korise enam...:O)

NÕVALE LAAGRISSE: järgmiseks avastab Epukas, et hunditelk tarvis laagrisse kaasa viia, mis iseenesest mõistlik juhuks, kui vihma või konnasid sadama peaks hakkama või kõrvetava taevakuma eest varju tarvis. Pussnuge ilmselt nii äge ja nõnda kaunilt disainitud varjualune ei kannataks...:O) Sai igatpidi mõõdetud ja siis veel paar korda kontrolli mõttes uuesti üle mõõdetud, ent tee, mis sa teed aga see katus tavalise ja normaalse auto sisse ei mahu. Räägitud nõusse kohalik, usin töömees ja mis veel tähtsam, korralik ja endast lugupidav surfar Martin, kes omale nii tähtsateks puhkudeks nagu on seda surfilaager, ikka suurejoonelise mahtuvusega neljarattalisest sõbra omandanud on. Üks viga tal muidugi esines, esmasel vaatlusel ei paistnud katuseraame. Aga ta lubas oma viga järgmiseks korraks parandada ning need sinna katusele ära keevitada...:O), kuhu me muidu oma misjonitööks hädasti vajalikud suurekaliibrilised Viperid kupatama peaks, ikka katusele. Õnneks seekord lõppes pakkimine korraliku kastiautosse ehitatud kama kuhjaga, kuhu mahtusid kõik tarvilikud ja loomulikult ka vähem tarvilikud asjad.





Lisaks kaunistasime Martini auto veel väikese kleepsuuputusega kahele uksele, tagumisele aknale ja ka kastile. Ma arvan, et Martinist on oodata vähemalt üleküla poissi nüüd, sest ta mootoriga sõber nägi lõpuks küll täitsa tore välja...:O)





KEITH


<< Tagasi