I surfitund peetud!

08.06.2010

Esimene vapper surfar Erik Liim kirjutas, et veestardi tundi kohe vaja. Taevaste jõudude abiga oli veestardi harjutamiseks sobiv tuul kohe varsti varnast võtta. Imetleda jääb veel Eriku julgust ja operatiivset töölt põgenemist, sest prognoos oli paraku reedeks, mitte laupäevaks.

Hakkasime kella kümne ajal Tallinnast sõitma. Minu surfiasjad ka kõik Eriku Toyotasse kiilutud.

Eriku auto ühes maailma tuuliseimas paigas - Lihula bensiinijaamas


Juba teel olles vaatasime puid ja püüdsime oletada, kas meil selle ilma varustust üldse leidubki.

Kohale jõudes nägime niisugust vaatepilti


Kui laidude taga nn siledas vees on nii paksult jäneseid, tuleb võtta väikseimad asjad, mis teil sileda vee sõiduks on. Erikul oli 120 JP laud ja 5,8 puri. Mul 100 liitrine Synkro ja 4,0 puri.

Nonii, purje veest kättesaamine ei olnud enam küsimus. Nii kui natuke masti veepinnast üles sai, tuli ainult kinni hoida ning masti madalal pidada, kuni tuul tagumise nurga veest vabastas, siis mast pea kohale ja lauda õigeks juhtima. Mis on õige niisuguse tormiga?
Sättisime laua suht vastutuult, et kogu krempel kohe minema ei lendaks. Mõned korrad ikka lendas ka... Siis järgmine häda, et laud tahab liiga vastu tuult keerata ja tuul startijale purje peale vajutada.
Pärast omajagu puselemist ja vee soojuse imestamist (võrreldes lõikavkülma tuulega) hakkasid stardid tulema.

Lauanina natu vastutuulest ära, rohkem sõidukursile (kaugel sellest, et allatuult oleks keeranud) ja prauhti oli Erik peal ja mina kisan: "Sõida, sõida, sõida!" Erik sõidab, laiu otsa madalik läheneb, kiman talle järele ja mõtlen, kumb esimesena madalikule põrutab. Õnneks jäävad mõlemad uimed alles. Eriku oma saab täkke külge.

Teise halsi stardis on laud taltsalt vastutuult ainult nii kaua, kuni Erik lauale tõuseb. Seejärel keerab laud naksti allatuult ja Erik saab korraliku lennu. Seega peale saab, aga sõita ei saa. Viimaks ühe stardi saab nii minema, et laud mõõdukalt kihutab ja hüppab, aga surfarist lahti ei saa. Oleme päästetud. Mina kiman oma neljase purjega võimalikult ülestuult, et mitte lendu tõusta, ning ei taha mõeldagi, mis tunne Erikul võib olla 5,8ga kerges allatuules ja kohati puri pisut lahti. Endal ei õnnestu neljastki pealetõmmatuna hoida, nagu ma ikka teistel teha käsin, et laud stabiilsem ja sõit ilusam oleks. Õnneks pole kellelgi aega minu soperdamist märgata.

Sellel pildil näitab Paagi laht oma liivaseid madalikke, kus on hea jalg põhja toetada. Vett tavaliselt vööni või rinnuni, aga sel päeval ainult poolde reide. Kalda ääres u 50-100 m kivine.


Meiega koos kihutavad Martin, kes on sama hädas kui meiegi, ja Hans, kes vist ei tea, et 5,8 puri ja selline laud, nagu temal, peaks olema selle tuule jaoks liig mis liig - sest temal puri ilusti kinni tõmmatud ja üks gybe ilusam kui teine. Sekka mõni üksik suur plärts. Taamal veel keegi, kes sõidab ilusasti, aga me ei kohtu ja nime ei tea.





<< Tagasi