Mina olen huvitunud juba 4 aastat surfist ja soovinud sellega tegelema hakata alates siis, kui käisin esimest aastat surfilaagris. Peale seda hakkasin uurima surfi kohta ja kogusin infot, et mis ja kuidas. Käisin isegi Pirita surfiklubi koolitusel ning korra ka laual peale seda koolitust, kuid nii see kahjuks nii jäi. Minu tuttav soovitas mulle juba esmisel aastal minna Epu juurde koolitusele, kuid see tõuge tuli alles see suvi, kui otsustasin, et kas nüüd või mitte kunagi.

Kirjutasin Epule e-kirja ja sain väga positiivse vastuse ning sealt see alguse sai. Meie kirjavahetus algas juulis, kui mul oli lõppenud just eelmine puhkus, ning tulemas oli kohe järgmine.

Epu kirjad on alati väga vahvad ja mõnusa huumoriga ning kutsuvad temaga suhtlema, nii sai ka minu soov minna õppima tema juurde aina kindlamaks. Niisiis lõpuks jõudis kätte see augustikuu esmaspäev, millal ma alustasin sõitu Eppu juurde.

Kõik tundus nii lihtne ja loogiline, kuna Epp seletas e-kirjas loogiliselt, kuhu tuleb sõita :). Jõudes juba risti, kus pidin ära keerama suutsin sõita valesti, ning sõitsin läbi Tõstamaa Varblasse, kuid mul oli juba siis väga naljakas, kuna tegijatel ikka juhtub. Lõpuks helistasin Eppule ja ta juhatas kohta, kus teised juba ootasid. Kõik inimesed kes seal kohal viibisid olid ülisõbralikud nägu surfirahvas ikka on :)

Tuul oli meeletu sellel esmaspäeval. Lauale astudes rajutuulega sain aru, et mu oskused on kõik kadunud ja sellise tuulega ei olnud ma sõitnud ka.

Esimesest päevast ma enamuses ujusin ja üritasin laual püsti jääda, mis oli ainult üritus. Tunne õhtuks oli mõnus, kuna ma olin siiski proovinud. Niisiis loobusin sellise tuulega lõpuks üritamast, kuna olin ennast ära väsitanud ja see olukord tundus algajale lootusetu.

Teisel päeval pani Epp mind lauale seisma ja käskis mul tasakaalu laines hoida ning peale selle üritada purje ülesse tõsta ning sõita. Teise päeva lõpuks sain ma isegi lainetuses sõidu selgeks ja see oli päris mõnus. Kuigi käed olid valusad ja punased, aga tunne oli fantastiline! Ma olin siiski ennast ületanud ja tuulega püsti jäänud ja isegi natuke sõitnud.

Kolmandal päeval oli tuulevaiksem ning ideaalne algajale purjelaual sõiduoskuse harjutamiseks. Epp juhendas mind, kuidas surfilaual seista (puusad ja rind ette ning õlad taha :D), mis ei olegi keeruline. Näpud valusad aga, kui tunnetuse juba saad, siis ununeb kõik see piin ja tunned, kuidas sõidad.

Jutud olid surfialased nii vees kui maal :D. Mulle isiklikult tundub, et Epp suudab panna ka kõige kobamad sõitma :) niisiis karta pole midagi ;) kui juba mina sain sõitma, siis suudavad ka seda teised:) Ühesõnaga minul oli väga mõnus ja lõõgastav puhkus koos väga meeldivate inimestega