9. september 2012

Tegin silmad lahti juba kell kuus ja vaatasin, et ilm on ilus, aga vaikne. Kell kaheksa oli pilt juba natuke teine ja märgata oli tuule kohalolekut. Tegin tiiru mere äärde. Karge hommik, värskendav tuulehiil ja septembrikuu päike. Hommikune jooksutiir paljajalu rannaliival jäi küll tuksis põlve tõttu tegemata, aga väike hommikvõimlemine tegi keha ja vaimu ärksaks. Järsku hakkas tihe sagimine pliidi ümber ja ei läinud kaua aega, kui pakuti riisiputru, erinevalt valmistatud munaroodasid ja kohvi. Epp oli eelmise päeva ponnistustest hulga pilte klõpsinud ja nüüd oli paras aeg fotoanalüüsi teha. Sai rahulikult läbi vaadatud kõik veestardi head ja vead, õige ja mitte nii õige asend laual, sõidusuunda vaatamine ja purje vahtimine, Madli ja Margiti murdlaine-osakonnas mässamise pildid ja muidu erinevaid kalipso-moode kommenteeritud. Kuna täna oli meri sile, päike ja tuul, oli nii mõndagi nippi kergem harjutada. Seega siis ruttu merele. Vesi oli mõnevõrra jahedam, aga keda see häirib, kui tuult on ja päike sirab. Täna sõitsid Margit ja Madli nagu vanad surfimutid. Helen harjutas pauti ja mina tegin niisama mõnde triibud trapetsis. Ise väga pikalt ei olnud merel, kudagi ei olnud õiget minekut ja ega siis ei tasu punnida. Kasutasin seda aega sisukalt valmistades köögis leiduvatest andidest lõunasööki. Ka Marko tuulas seal ringi ja keerutas pannil valmis imemaitsva hakkliha-porgani-õuna gemüüse. Sirutasin seni selga väljas terrassil mõnusalt päikese käes. Peagi olid ka kõik teised toidulõhnad ninna saanud ja liputasid ukse taga saba. Ise mereveest läbi ligunenud ja ikka vaprad näod peas. Kõhud täis, laadisime kraami autodele ja tegime veel enne ärasõitu väikese jalutuskäigu lammast ja hobuste juurde. Ja algaski kojusõit mööda värviliste puulehtedega üle puistatud teid, põued uutest surfinippidest punnis:) Tänud Epule ja teistele seltskondlastele.